Särav fassaad vs päris probleemid
Tartus tekib tihti tunne, et linna juhitakse välise sära, mitte sisulise töö järgi. Ajakirjandus täidab leheruumi küll armsate, ent eluolulises plaanis vähetähtsate lugudega – olgu see kassi päästmine või moosikeetmise nipid. Samal ajal jäävad tahaplaanile teemad, mis mõjutavad päriselt tartlaste igapäevaelu:
- madal sündimus,
- lasteaiad ja koolid kehvas seisus,
- linnaliikluse probleemid,
- korruptsioonivaba ja läbipaistev juhtimine.
Sõpruse silla saaga
Üks kõnekamaid näiteid on Sõpruse silla remont. Algne lubadus: valmis 2026. aasta sügisel, maksumus 10 miljonit eurot. Tegelikkus: odavaim pakkumine 18,4 miljonit, tähtaeg lükkunud 2027. aastasse ja tööde käigus ilmnevad üha uued „üllatused“.
Ometi näitab projekti seletuskiri, et probleemid olid ammu teada. Kui abilinnapea väidab vastupidist, tekib küsimus: kas ametnik ei tunne oma tööd või peetakse tartlasi liiga lihtsameelseteks?
Tartu Sport ja korruptsiooni varjundid
Siseaudit linnaasutuses Tartu Sport paljastas häirivaid seiku:
- koondamised toimusid kummalistel põhjustel,
- asemele võeti tuttavaid ja sugulasi,
- juhataja poeg töötas ema alluvuses, kuigi oli ametis ka mujal,
- kütusekulu arvestus oli lohakas.
Kui vastutust nõuti, laiutati käsi: „eksimused on aegunud“. Selline suhtumine jätab mulje, et Reformierakonnaga seotud inimesed võivad Tartus tegutseda ilma, et keegi vastutust kannaks.
Haridus – tuleviku alus
Kuigi lasteaedu ja koole renoveeritakse, on paljud neist jätkuvalt häbiväärses seisus. Remondid venivad, samal ajal maksavad lapsevanemad kohatasu, mis noortele peredele on oluline koormus.
Tasuta alusharidus ei tohiks olla luksus, vaid elementaarne investeering tulevikku. Eriti olukorras, kus Tartu sündimus on viimase 15 aasta jooksul langenud poole võrra. Kui tahame, et noored julgeksid siin pere luua, peab linn panustama hariduse algusesse.
Linnaruumi planeerimine – ideoloogia või vajadus?
Viimaste aastate tänavaprojektid on kulutanud miljoneid, ent tulemuseks on lahendused, mida linlased ei vaja. Autojuhid tunnevad end kõrvale jäetuna, jalgratturid justkui eelistatud osapoolena.
Statistika räägib enda eest:
2022. aastal Tartus 73 liiklusõnnetust (81 vigastatut, 2 hukkunut
2023. aastal 103 õnnetust (101 vigastatut, 4 hukkunut
2024. aastal juba 171 õnnetust (174 vigastatut, 4 hukkunut).
See ei ole normaalne. Kui ideoloogia seatakse inimeste turvalisusest ettepoole, on midagi väga valesti.
Kas ametnike armeed on päriselt vaja?
Tartul on viis abilinnapead, volikogul kaheksa komisjoni ja linna palgal 380 ametnikku. Võrdluseks: sajandi alguses oli töötajaid alla 300 ja neli abilinnapead.
Kas linn on selle aja jooksul märgatavalt kasvanud? Ei. Kasvanud on võimukandjate enesekindlus ja rahulolu iseendaga – olukorras, kus probleeme jätkub.
Tartu vajab ausat juhtimist
Loetletud probleemid mõjutavad Tartu tulevikku palju enam kui kassi päästmine või moosiretseptid. Kui linnavalitsus kulutab miljoneid läbipaistmatult ja eelistab oma inimesi hoolimata audititest ja skandaalidest, ei ole see enam ainult Tartu küsimus. See on märk meie poliitilise kultuuri üldisest seisust.
Tartu väärib rohkem.
Linn vajab läbipaistvust, vastutust ja otsuseid, mis loovad peresõbraliku ja ausa elukeskkonna. See on võimalik – kui ainult tahetakse.
