Sissejuhatus
Jaanuaris esitasin Tartu linnavolikogus arupärimise Tartu Spordi juhtimise kohta. Minu küsimused puudutasid ebaõiglasi koondamisi, töökiusu, teenuste ostmist oma tuttavalt ja muid kahtlasi juhtimispraktikaid.
Detsembris tegin juba ettepaneku sõltumatu auditi läbiviimiseks, kuid linnavalitsus eelistas lasta selle teha linna enda siseauditi osakonnal. Aprillis avaldati lõpuks siseauditi aruanne. Kuigi see on kirjutatud pehmendavas toonis, kinnitab dokument enamiku minu tõstatatud probleemidest.
Ebaloogilised koondamised ja alandused
- aastal koondas Tartu Spordi juhataja Eve Lill kolm töötajat põhjendusega, et vaja on kokku hoida. Kuid auditi raportis seisab hoopis vastupidine:
- Tartu Spordi tegevustulemus oli positiivne,
- saavutati märkimisväärne kulude kokkuhoid,
- aasta lõpus maksti töötajatele preemiaid kokku 41 989 euro ulatuses.
Kuidas sobitub kokku „kokkuhoiu vajadus” ja samal ajal suured preemiad?
Lisaks ei täidetud koondamiste puhul seadusest tulenevaid kohustusi – töötajatele ei pakutud alternatiivset tööd ega täienduskoolitust. Üks töötaja pöördus töövaidluskomisjoni ja lahenduseni jõuti kompromissiga: linn pidi maksma 2400 eurot hüvitist maksumaksja rahast. Kokku kulus kolme inimese koondamishüvitistele üle 17 000 euro.
Veelgi enam – koondatud töötajate asemele värvati juhataja tuttavad.
Töökius ja küsitav „küsitlus”
Auditeerijate lauale jõudsid ka signaalid töökiusust. Audit küll üritab seda vähendada, märkides info vastukäivaks. Ometi on hämmastav, et töökiusamises kahtlustatav juhataja viis ise läbi töökeskkonna küsitluse ja leidis loomulikult, et „probleeme ei ole”.
Selline „kontroll” ei ole usutav ega sõltumatu.
Poja värbamine
Teine tähelepanuväärne juhtum: juhataja Eve Lille poeg töötas Tartu Spordis haldurina, samal ajal kui tal oli täiskohaga töökoht ka mujal.
Siseaudit tunnistas: isegi kui tegemist oli korruptsioonivastase seaduse rikkumisega, on tegu aegunud ning enam vastutusele võtta ei saa. Linnavalitsus väidab, et poeg täitis oma tööülesandeid, kuid auditist selgub: tööaja arvestust ei peetud korrektselt ja seda lausa kuueteistkümne kuu jooksul.
Endiste töötajate sõnul poeg tööülesandeid ei täitnud, kuid nende ütlusi ei arvestatud. Samuti ei tehtud ettekirjutusi juhatajale, kes vastutab töögraafikute kinnitamise eest.
Kütusekulu ja segane arvestus
Arupärimises tõstatasin ka küsimuse Tähtvere puhkepargi masinate kütuse kasutamisest. Linnavalitsus tunnistas, et arvestust ei peetud nõuetekohaselt – kütusekulu fikseeriti liiga üldiselt, mitte päevade täpsusega.
See jätab lahtiseks võimaluse, et kütust kasutati eraviisiliselt.
Poliitiline küsimus
- aprilli linnavolikogu istungil ütles Keskerakonna liige Artjom Suvorov tabavalt:
„Tundub koomiline, et korruptsioonivastane seadus ei laiene Tartu Spordile – aga isegi kui see laieneks, on teod juba aegunud. Kas tõesti töötab Eve Lill siiani Tartu Spordis?“
Tema retooriline küsimus – kas Eve Lill oleks endiselt ametis, kui ta kuuluks mõnda teise erakonda – on väga asjakohane.
Kokkuvõte
Kõik eeltoodu näitab, et Tartu Spordis on:
- rikutud tööseadusi ja inimeste õigusi,
- kasutatud maksumaksja raha vastutustundetult,
- esinenud juhtimisvigu ja võimalikku korruptsiooni.
Ometi väidab linnavalitsus, et probleeme pole, sest „põhiülesanne – hoonete haldamine ja korrashoid – on täidetud.” Jah, aga millise hinnaga?
Kuriteo aegumine ei tähenda, et vastutus kaoks. Kui avalikus sektoris kasutatakse maksumaksja raha, siis peab see olema aus, läbipaistev ja eesmärgipärane. Kõik muu õõnestab usaldust linna juhtimise vastu.