Valitsuse suur plaan
Vabariigi Valitsus usub jätkuvalt, et Eesti ja Rootsi vaheline vanglarendi leping on kasumlik ning riigile soodne. Plaani on aga mitmest küljest juba kriitiliselt vaadatud.
Tartule on see teema eriti oluline, sest just siia on kavas Rootsist pärit kinnipeetavad tuua. Küsimus pole ainult rahas, vaid ka turvalisuses, tööjõu leidmises ja linna igapäevases elukeskkonnas.
Riskid ei ole läbi analüüsitud
Olgu öeldud, et kriitika ei tulene soovist igasuguseid muutusi vältida. Riskide võtmine võib olla vajalik, kui need on põhjalikult läbi kaalutud ja analüüsitud. Paraku praeguse vanglarendi plaani puhul nii ei ole.
- Valitsus räägib suurest kasumist,
- kuid samal ajal tuleb värvata 250 uut, võõrkeeli valdavat vanglateenistujat,
- Tartusse tuuakse peamiselt rasked kurjategijad,
- ning lubatud “turvatunne” jääb lahtiseks: kelle jaoks ja kuidas see tagatakse?
Lisakoormus prokuratuurile
ERR vahendas 10. juunil 2024 riigiprokurör Astrid Asi tähelepanekut, et kinnipeetavad sooritavad vangistuse ajal sageli uusi kuritegusid. See toob kaasa:
- täiendavat koormust prokuratuurile,
- suuremat rahastamise vajadust.
Siiani ei ole aga vanglarendi aruteludes neid kulusid ega lisakoormust isegi puudutatud.
Vangide transport – kõige suurem risk
Eraldi probleem on vangide liikumine Rootsi ja Eesti vahel.
- Uuringud näitavad, et põgenemise risk on suurim just transportimisel.
- Vanglarendi lepe tähendab regulaarseid liikumisi kahe riigi vahel.
Kui transpordiks plaanitakse kasutada Tartu lennuvälja, võib see küll tuua tööd õhusadama töötajatele, kuid kindlasti ei suurenda see tartlaste turvatunnet.
250 uut vanglateenistujat – kust ja kuidas?
Justiitsminister Liisa Pakosta optimism 250 uue vanglateenistuja värbamisel jätab palju küsimusi õhku.
- Vanglateenistus pole kunagi olnud kõrgepalgaline töökoht.
- Ka seni on personali leidmisega olnud raskusi.
- Nüüd nõutakse lisaks inglise keele oskust ja võimet toime tulla Rootsi gängikultuuris karastunud kurjategijatega.
Kas sellist tööjõudu Eestis üldse leidub? Kuidas tagatakse nende väljaõpe ja turvalisus nii vanglas kui kogu Tartu linnas? Vastuseid paraku seni pole.
Kokkuvõte
Eesti ja Rootsi vanglarendi plaaniga kaasneb palju küsimusi, millele valitsus pole ausalt vastanud.
Tartule tähendab see:
- suurt julgeolekuriski,
- lisakoormust prokuratuurile ja kohtusüsteemile,
- kahtlusi, kas vajalik tööjõud üldse leitakse.
Enne kui Rootsi kinnipeetavad Tartusse tuuakse, peab avalikkus saama selge ja ausa vastuse, kuidas tagatakse nii turvalisus kui ka projekti tegelik tasuvus.
