• 77,5% (206 529) on ühepereelamud;
• 18% (47 847) korterelamud;
• 3,1% (8572) paariselamud;
• 1,3% (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.

Renoveerimise tempo ja tulevikuperspektiiv

Kuigi korterelamute osakaal on hoonete koguarvust vaid ligi viiendik, elab neis suurem osa Eesti elanikkonnast. Tänaseks on terviklikult renoveeritud umbes 3000 kortermaja, kuid vajadus on kordades suurem. Inimeste elamistingimuste parandamiseks, küttearvete vähendamiseks ja süsinikuheite piiramiseks tuleks Eestis rekonstrueerida ligi 14 000 kortermaja.

Riiklik plaan näeb ette järgmisel perioodil kokku 366 miljonit eurot toetusteks, mis tähendab umbes 200 maja renoveerimist aastas (suurusjärgus 50–60 miljonit eurot aastas). Seejuures on oluline korteriühistute endi panus, mis saab piirkonniti olema erinev.

Siinkohal tekib aga matemaatiline murekoht: kui jätkame tempos 200 maja aastas, kulub ainuüksi enne 2000. aastat ehitatud majade renoveerimiseks 70 aastat. Samal ajal tuleb arvestada, et osa vanu maju langeb ajapikku kasutusest üldse välja ning kaugkütjad on kasumit taotlevad ettevõtted, kus on hakatud rääkima ka eraldi klienditasudest.

Energiatõhusus kui vältimatu investeering

Korterelamute energiatõhususe parendamine läbi tervikliku rekonstrueerimise on eluasemesektori üks olulisemaid investeeringuvajadusi. Perioodil 2010–2014 rekonstrueeriti toetuste abil 1,9 miljonit m² pinda, kuid see moodustas vaid ligikaudu 10% potentsiaalsest vajadusest.

Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vajalik tõsta aastane renoveerimismaht 700 000 – 1 000 000 m²-ni. See eeldab riikliku toetusskeemi jätkumist ja laiendamist, kaasates lisaks Euroopa Liidu struktuurivahenditele ka muid finantsallikaid. Ainult nii suudame tagada kaasaegse ja säästliku elukeskkonna kõigile.

Vaata ka graafikuid allolevast esitlusest.

The post Korterelamute renoveerimine – minevik,olevik, tulevik appeared first on .

Siin on 5 praktilist sammu tugevama ja rahulikuma kogukonna suunas:

1. Läbipaistev info liikumine – usalduse vundament

Enamik konflikte korteriühistutes saab alguse info puudusest või väärtõlgendustest. Kui elanikud ei tea, mida juhatus teeb, hakkavad levima kuulujutud ja rahulolematus.

• Lahendus: Regulaarsed lühikesed infokirjad (isegi kord kvartalis), kus antakse ülevaade tehtud töödest ja tulevastest plaanidest.
• Kasu: Inimesed tunnevad end kaasatuna ja pingeid on oluliselt vähem, sest otsused on põhjendatud ja arusaadavad.

2. “Hea tava” kokkulepped (lisaks ametlikule kodukorrale)

Ametlik kodukord on sageli kuiv ja juriidiline dokument. Kogukonnatunnet aitavad hoida aga inimlikud ja sõbralikud kokkulepped.

• Lahendus: Leppige koosolekul kokku “hea tava” reeglites – näiteks grillimine ühisalal, jalgrataste hoidmine trepikojas või aeg, mil välditakse mürarikkaid remonttöid.
• Kasu: Selged ja viisakad piirid ennetavad arusaamatusi enne nende tekkimist.

3. Turvalisus ja valgustus – hirmust rahuni

Ebakindlus on üks suurimaid rahulolematuse allikaid. Pimedad nurgad hoovis või logisevad koodilukud tekitavad elanikes stressi, mis sageli elatakse välja ühistu suunal.

• Lahendus: Paigaldage liikumisanduritega LED-valgustus hoovi ja keldritesse ning veenduge, et läbipääsusüsteemid toimivad tõrgeteta.
• Kasu: Korralik valgustus ja turvatunne vähendavad vandalismi ja loovad elanikele kindlustunde igal kellaajal koju jõudes.

4. Ühised talgud ja sündmused

Mitte miski ei liida naabreid paremini kui ühine panustamine koduümbruse heaks. See on parim viis anonüümsuse purustamiseks.

• Lahendus: Korraldage kevadised õueala korrastamise talgud. See on ideaalne võimalus uute elanike sulandumiseks ja omavaheliseks tutvumiseks vabas õhkkonnas.
• Kasu: Inimesed hoiavad ühist vara paremini, kui nad on ise selle korrastamisse panustanud.

5. Konfliktide lahendamine “kohe ja otse”

Väikesest murest (nt valesti pargitud auto või liigne müra) võib kasvada aastatepikkune vaen, kui sellega kohe ei tegeleta.

• Lahendus: Haldur peaks julgustama naabreid esmalt omavahel viisakalt rääkima. Kui see ei aita, peaks haldur sekkuma erapooletu lepitajana, mitte poolt valiva kohtunikuna.
• Kasu: Probleemid lahendatakse eos ja sisekliima püsib terve.

🤝 Kas Sinu ühistus valitseb kodurahu?

Haldurina näen tihti, et tehnilised küsimused lahenevad kergelt, kuid inimsuhted vajavad peenemat lähenemist. Toimiv kogukond tähendab vähem kaebusi juhatusele ja meeldivamat elukeskkonda kõigile omanikele.

Aitan Teie ühistul luua toimivaid sisekommunikatsiooni mudeleid ja leida lahendusi keerulistele olukordadele:

• Kodukorra ja “hea tava” dokumentide koostamine.
• Kaasaegsete infojagamise platvormide ja teavitusmudelite juurutamine.
• Erapooletu nõustamine ja vahendamine ühistusiseste vaidluste korral.

Loome üheskoos ühistu, kus naabrid üksteist tervitavad!

The post Kuidas hoida naabritevahelisi suhteid ja luua kogukonnatunnet? appeared first on .

Siin on neli nutikat lahendust, mis on tänapäeva korterelamus muutumas standardiks:

1. Kaugloetavad mõõdikud – läbipaistvus ja ajavõit

Vee- ja soojusnäitude käsitsi teatamine on ebatäpne ja ajamahukas nii elanikule kui ka raamatupidajale. Kaugloetavad arvestid on esimene samm nutika maja suunas.

• Reaalne kasu: Välistab inimlikud vead näitude esitamisel ja võimaldab tuvastada varjatud lekked (nt jooksev wc-pott) juba esimese ööpäevaga.
• Mõju ühistule: Puuduvad “veakaod”, mis varem jaotati kõigi elanike vahel.

2. Nutikas fonolukk ja ligipääsusüsteem

Traditsioonilised võtmed ja vanad fonojaamad on turvarisk – neid kopeeritakse ja need kaovad. Nutikas fonolukk võimaldab avada uksi nutitelefoni äpiga või näha videopildist, kes ukse taga on.

• Reaalne kasu: Kulleritele või remondimeestele saab avada uksi distantsilt. Kadunud kiibi saab süsteemist sekundiga blokeerida, ilma et peaks lukusüdamikke vahetama.
• Mõju ühistule: Suurem kontroll selle üle, kes majas liigub, ja madalamad kulud lukkude hooldusele.

3. Elektriautode laadimisvalmidus

See ei ole enam “tulevikumuusika”, vaid tänane nõudlus. Isegi kui täna on majas vaid üks elektriauto, on laadimisvalmiduse loomine ühistu jaoks strateegiline otsus.

• Reaalne kasu: Nutikas koormusjuhtimine jagab maja vaba elektrivõimsust nii, et peakaitset ei peaks suurendama.
• Mõju ühistule: Tõstab oluliselt korterite atraktiivsust järelturul ja väldib hilisemaid kaootilisi kaablitöid hoovis.

4. Nutikas soojussõlm ja andurid

Paljud majad kütavad “õue”, sest süsteem ei reageeri piisavalt kiiresti välistemperatuuri muutustele. Nutikad andurid tubades annavad haldurile infot, kas maja on üle- või alakütmisel.

• Reaalne kasu: Võimaldab seadistada küttekõvera vastavalt maja tegelikule soojapidavusele, mitte lihtsalt tehase seadete järgi.
• Mõju ühistule: Iga vähendatud kraad toasäästu tähendab ca 5% võitu küttearvelt.

💡 Kas Teie maja tehnosüsteemid on ajale jalgu jäänud?

Nutikad lahendused ei pea tähendama hiiglaslikke investeeringuid. Sageli piisab süsteemide optimeerimisest ja õigete andurite lisamisest, et saavutada tuntav rahaline võit.

Aitan korteriühistutel hinnata olemasolevate süsteemide võimekust ja leida optimaalsed lahendused:

• Tehnosüsteemide nutiaudit ja parendusettepanekud.
• Kaugloetavate süsteemide ja targemate läbipääsulahenduste planeerimine.
• Elektriautode laadimise lahenduste nõustamine.

Võta ühendust ja muudame Teie maja juhtimise mugavamaks ja säästlikumaks!

The post Nutikad lahendused kortermajas – luksus või vajadus? appeared first on .

Korteriühistu juhatus ei ole lihtsalt kulude jagaja, vaid tegelikult korteriomanike ühise vara investeeringute juht. Kuidas saab ühistu teadlikult korterite väärtust kasvatada? Siin on 6 kriitilist valdkonda:

1. Esmapilk ja “trepikoja efekt”

Kinnisvaraostja teeb alateadliku otsuse sageli esimese 30 sekundi jooksul. Kui maja ümbrus on räämas ja trepikoda ebakorras, langeb korteri väärtus ostja silmis koheselt, olgu korter ise kuitahes luksuslik.

• Mida teha: Piisab sageli vaid trepikoja sanitaarremondist, uutest postkastidest ja kvaliteetsest valgustusest.
• Kasu: Puhas ja valgusküllane sissepääs tekitab turvatunde ja tõstab kinnisvara emotsionaalset väärtust.

2. Energiamärgis ja küttekulud

Tänases majanduskeskkonnas on kommunaalkulude suurus üks peamisi argumente. Madala energiatõhususega maja korterit on raskem ja odavam müüa, kuna ülalpidamiskulud on kõrged.

• Mida teha: Lisaks soojustamisele on kriitiline küttesüsteemi tasakaalustamine ja nutikate soojasõlmede paigaldus.
• Kasu: Parem energiamärgis tähendab ostja jaoks madalamat igakuist kulu ja pangale väiksemat riski laenu andmisel.

3. Parkimiskorra sisseseadmine

Tiasustatud piirkondades on parkimiskoht “kulla hinnaga”. Kaootiline parkimine hoovis on ostja jaoks suur miinus ja tekitab ebakindlust.

• Mida teha: Märgistatud parkimiskohad, selge parkimiskord ja vajadusel tõkkepuu või nutikas läbipääsusüsteem.
• Kasu: Konkreetne parkimisõigus võib korteri hinda tõsta tuhandete eurode võrra.

4. Kaasaegne jäätmemajandus

Aegunud ja haisevad prügišatid on minevik. Kaasaegne ostja hindab puhtust, esteetikat ja mugavaid sorteerimisvõimalusi.

• Mida teha: Sulgege vanad šatid ja rajage kaasaegne, suletud prügimaja või paigaldage esteetilised süvamahutid.
• Kasu: Puhtam õhk trepikojas ja visuaalselt korrektne hooviala.

5. Digitaalne asjaajamine ja läbipaistvus

Professionaalselt juhitud ühistu on ostja jaoks turvavõrk. Kui ühistu paberimajandus on puudulik, võib pank isegi laenu andmisest keelduda.

• Mida teha: Kasutage kaasaegseid hallatavaid platvorme, kus on kättesaadavad kõik dokumendid, majanduskavad ja auditid.
• Kasu: See näitab ostjale, et maja on “peremehe kätes” ja ootamatuid varjatud kulusid ei teki.

6. Pikaajaline renoveerimisstrateegia

Ostja kardab kõige rohkem “üllatusi” ehk suuri ühekordseid makseid vahetult pärast korteri ostu.

• Mida teha: Kinnitage üldkoosolekul 5–10-aastane renoveerimiskava, mis näitab täpselt, millal ja milliste vahenditega uuendatakse katus või torustik.
• Kasu: See maandab ostja riske ja muudab korteri stabiilseks ja usaldusväärseks investeeringuks.

📈 Kas Sinu ühistu potentsiaal on täielikult ära kasutatud?

Iga euro, mis suunatakse maja süsteemide uuendamisse, maksab omanikule korteri müügihetkel mitmekordselt tagasi. Kui tunned, et Teie maja asjaajamine vajab värsket pilku või soovid teada, millised tegevused tõstaksid koheselt elanike rahulolu ja vara turuväärtust, siis kutsu mind külla.

Pakun ühistutele “Kinnisvara väärtuse auditit”, mille käigus:

• Vaatame üle maja tehnilise seisukorra ja visuaalse ilme.
• Analüüsime hoolduskava tõhusust ja küttekulusid.
• Koostame nimekirja tegevustest, mis annavad suurima võidu kinnisvara väärtuses.

Võta ühendust ja loome Teie majale väärtust kasvatava strateegia:

Silver Kuusik Kinnisvarahaldur

📞 5248456

📧 info@silverkuusik.ee

The post Kuidas tõsta korteri turuväärtust läbi ühistu tegevuse? appeared first on .

EISi renoveerimistoetus 2026

Kortermajade tervikrenoveerimine on 2026. aastal korteriühistute jaoks üks suurimaid väljakutseid. Kuigi EISi toetusmeetmed on loodud ühistute abistamiseks, on nõuded dokumentatsioonile ja tööde kvaliteedile muutunud rangemaks kui kunagi varem. Riigihangete läbiviimine ja EISi tehniliste tingimuste täitmine nõuab spetsiifilisi teadmisi, mida tavalisel ühistu juhatuse liikmel igapäevatöö kõrvalt on raske omandada.

Miks vajab iga renoveerimisprojekt kogenud juhti?

Renoveerimine ei ole lihtsalt ehitustegevus – see on juriidiline, tehniline ja finantsiline protsess, mis kestab tihti aastaid. Kõige kriitilisemad etapid on:

1. Audit ja strateegiline planeerimine Enne taotluse esitamist peab ühistul olema kehtiv ja põhjalik energiaaudit. See ei ole lihtsalt paber, vaid alusdokument, mis määrab ära toetuse suuruse. Vigane audit võib tähendada kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat kaotust toetussummas.
2. Juriidiliselt korrektne otsustusprotsess Hääletusprotokollid ja üldkoosoleku otsused peavad vastama viimasele komakohale EISi nõuetele. Üks valesti sõnastatud punkt võib tähendada taotluse tagasilükkamist hetkel, mil projekt on juba poole peal.
3. Hankejuhtimine ja järelevalve Ehitushangete korrektne läbiviimine on võtmetähtsusega. Projektijuht tagab, et pakkumised on võrreldavad ja ühistu ei vali kogemata “odavaimat”, mis hiljem lisatöödega kalliks maksma läheb.

Silver Kuusik – Sinu kogenud partner renoveerimisteel

Sellise mastaabiga projekti juhtimine ei tohiks jääda juhuse hooleks. Silver Kuusik on pikaajalise kogemusega ekspert, kes tunneb korteriühistute hingeelu ja renoveerimisprotsesside peensusi. Silveri roll projektijuhina ei ole ainult paberite täitmine, vaid ühistu huvide kaitsmine suhetes ehitajate, projekteerijate ja rahastajatega.

Mida Silver projektijuhina lauale toob:

• Kindlus taotlusprotsessis: Silver teab täpselt, mida EIS ootab, ja tagab, et dokumendid on veatud.
• Pingevaba suhtlus elanikega: Suurte investeeringute puhul on elanike hirmud tavalised. Silver oskab keerulised tehnilised teemad inimestele selgeks teha.
• Reaalne sääst: Professionaalne juhtimine hoiab ära dubleerivad kulud ja ehituspraagist tingitud lisakulutused.

Kas Sinu ühistu on renoveerimiseks valmis? Ära jäta oma maja tulevikku juhuse hooleks. Võta ühendust juba täna, et vaadata üle teie ühistu võimalused 2026. aasta toetusvoorudes. Esimene konsultatsioon aitab paika panna reaalse tegevuskava.

The post Kuidas tagada oma ühistule rahastus ja vältida kalleid vigu? appeared first on .

1. Küttesüsteemi tasakaalustamine ja seadistamine

Sageli on probleem selles, et maja ühes otsas on korterid liiga kuumad ja teises liiga külmad. See viitab tasakaalustamata süsteemile.

• Mida teha: Teostada küttesüsteemi tasakaalustamine ja kontrollida magistraaltorustiku isolatsiooni.
• Võit: Ühtlane temperatuur terves majas ja vähenenud küttevajadus tipphetkedel.

2. Nutikas soojussõlme juhtimine

Tänapäevased soojussõlmed võimaldavad seadistada küttegraafikuid vastavalt välisõhu temperatuurile ja isegi kellaajale.

• Mida teha: Seadistada öine temperatuuri alandamine (mõistlikkuse piires) ja kontrollida andurite täpsust. Iga kraadi võrra toasooja alandamine tähendab umbes 5% säästu küttekuludelt.

3. Akende ja uste tihedus ning trepikodade kütmine

Trepikojad on sageli üleküpsetatud või puhub seal tuul läbi vanade uste.

• Mida teha: Kontrollida trepikodade radiaatorite termostaate ja veenduda, et välisuksed sulguvad tihedalt. Lihtne tihendite vahetus võib hoida ära märkimisväärse soojuskao.

Kas Sinu ühistu küttekulud on kontrolli all? Kui soovid tehnilist auditit või nõu, kuidas järgmisel talvel arveid vähendada, võta minuga ühendust. Vaatame koos teie maja soojussõlme üle.

The post 3 praktilist sammu: Kuidas säästa kortermaja küttekuludelt ilma mugavuses järele andmata? appeared first on .

Pole vist vaja imestada, et meie erakond on jätkuvalt pinnuks silmas mõnele teisele konservatiivsele parteile.
Hiljuti sattusin autos raadiot kuulates kuulma EKRE esimehe järjekordset tiraadi, kus meid nimetati renegaadideks. Eks see natuke nalja teeb, aga olgu peale.
Igaühel on oma stiil ja omad võtted – ning vahel on lihtsam rünnata vastaseid, kui rääkida ebamugavatel teemadel.

Tänu ja küsimus EKRE-le

Olgu öeldud ka ausalt: EKRE on teinud mõndagi õigesti.
Nad tõid Eesti poliitikasse tagasi teemad, mida teised erakonnad olid aastaid vältinud – rahvuslus, sisseränne, väärtused. Need olid keskmes laulva revolutsiooni ajal, aga hiljem lükati kõrvale, kui hakati rääkima multikultuursusest ja vähemustest.
Selle eest tuleb neile tõesti öelda aitäh.

Aga mis juhtub siis, kui õigetele teemadele lisatakse vandenõuteooriad, vaenlased ja pidev tülitsemine? Siis kaob sisu ja jääb ainult müra.
Konservatiivsus ja rahvuslus ei pea olema pahur ega kuri. Vastupidi – rahvuslus peaks olema rõõmus asi, heameel oma kultuuri ja pärandi üle.

Isamaa – kõlav nimi, hajunud sisu

EKRE tahtis eristuda Isamaast. Ja see tal ka õnnestus – osalt tänu Isamaale endale.
Isamaa on olnud aastate jooksul natuke kõike: kord valitsuses, kord opositsioonis, kord Reformierakonna partner, kord kriitik.
Kahtlemata tuleb Urmas Reinsalu poliitilist osavust tunnustada, aga sellisel paindlikkusel on hind.

Näiteks Tartu linnas on koostöö Reformierakonnaga muutunud isamaalastele justkui vaikimisi normaalsuseks.
Rahvuslus ja konservatiivsus on seal muundunud kollakaks kompromissiks.
Kompromiss on demokraatias paratamatu – aga kui kompromissist saab kogu lugu, siis polegi enam lugu. On ainult mugav positsioon.

Meie tee: printsiibid ilma pahatahtlikkuseta

Meie erakond tekkis soovist teha asju teisiti.
Rääkida samadest teemadest, millest EKRE – aga teha seda konstruktiivselt, sõbralikult ja elujaatavalt.
Hoida põhimõttekindlust, mida Isamaa on osaliselt kaotanud, kuid vältida tülitsemist ja vaenlaste otsimist.

Avalik ruum, mis on täidetud pideva kisa ja solvangutega, kulutab ära nii poliitika kui inimesed.
Eesti rahvas on sellest väsinud. Mitte oma põhimõtetest, vaid vihkamisest.

Parempoolsus, mis kasvatab – mitte ei lõhu

Kui parempoolsus taandub pahuraks sõimuks, ei kasva sellest midagi – ei majandus, ei pered, ei julgeolek.
Tõeline rahvuslus tähendab vastutust oma inimeste ja tuleviku ees, mitte vastandamist kõigile, kes mõtlevad teisiti.

Poliitikas on vaja uut stiili. Mitte uut maailmavaadet, vaid uut lähenemist:

• Vähem lärmi, rohkem järjekindlust.
• Vähem solvanguid, rohkem selgitusi.
• Vähem isiklikke lahinguid, rohkem pika plaani otsuseid.

See võib tunduda igav, aga usaldusväärne poliitika peabki olema natuke igav – etteaimatav ja reeglipärane.

Tuleviku parempoolsus on sisu, mitte karjumine

Kui keegi küsib, milline erakond kehastab sellist poliitikat, siis vastus on lihtne:
see, kes suudab rääkida nii, et teda kuulatakse ka siis, kui kuulaja ei nõustu.
See, kes suudab pöörata argumendi hääleks, mitte hääle argumendiks.

Seal ongi parempoolse poliitika tulevik.
Seal on Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid.

The post Parempoolsusest – ilma kisa ja kärata appeared first on .

Kevadel seisis Tartu silmitsi tõsise probleemiga: ligi 300 gümnaasiumikohta jäi puudu. Sügiseks kuulutas linnavalitsus aga võidukalt, et “näete, kolmteist kohta on üle.”
Selline matemaatika ei ole lihtsalt kummaline – see paljastab sügavama probleemi. See näitab, et Tartu linnavalitsusel puudub nii planeerimisvõime kui ka julgus vastutada.

Sest kui kevadel on 300 kohta puudu ja sügisel 13 üle, siis ei ole tegu edulooga, vaid süsteemse läbikukkumisega.

Planeerimise asemel improviseerimine

Selline käitumine pole kahjuks erand, vaid muster.
Tartu linnajuhtimist iseloomustab ideoloogiline pimedus: kui reaalsus ei sobi narratiiviga, siis on süüdi reaalsus – ja lõpuks inimesed, kes selles reaalsuses elavad.

Me nägime seda tänavu kevadel ja suvel, kui sadu Tartu peresid hoiti teadmatuses: kas ka veatute hinnete ja eksamitulemustega noored saavad õppida oma kodulinnas või tuleb kolida mujale?
Lahendus leiti alles siis, kui probleemist oli saanud avalik skandaal. Ning isegi siis otsiti süüdlasi mujalt – riigist, riigigümnaasiumidest, “raskeist aegadest”.

Ometi oli gümnaasiumikohtade puudus teada juba vähemalt kaheksa aastat – hetkest, mil need samad lapsed kooli läksid.
Sellest hoolimata ei tehtud midagi.

Kui puudub plaan, korduvad vead

Gümnaasiumikohad on vaid üks sümptom laiemast haigusest – linnajuhtimisest, kus planeerimise asemel valitseb improviseerimine.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida:

• Sõpruse sild – pidi valmima 2026. aastaks ja maksma 10 miljonit eurot, nüüd on töö veninud ja kallinenud.
• Kroonuaia tänav – pärast remonti tuli teetähised ümber teha, sest need olid segadust tekitavad. Loomulikult maksumaksja kulul.
• Lossi tänava arendus – kaos, mis näitas, kui lohakalt suhtub linnavalitsus Tartu ajaloolisse südamesse.
• Tartu Spordi audit – paljastas linnaasutuse läbipaistmatu, segase ja laristava juhtimise.

Kõik need juhtumid räägivad ühest ja samast: linnavalitsuses hämamine asendab vastutust ning visioon asendub juhuslikkusega.
Tundub, nagu nähtaks Tartut mitte elava linnana, vaid eksperimentide liivakastina, kuhu võib valada betooni ulmeprojektidesse, samal ajal kui inimeste igapäevamured jäävad kuulmata.

Tartu väärib paremat

Tartu on linn, kus haridus, kultuur ja inimlik mõõde peaksid käima käsikäes.
See linn vajab juhte, kes oskavad ette näha, kavandada ja ellu viia, mitte neid, kes selgitusi otsides näpuga teistele osutavad.

Gümnaasiumikohtade kriis oli hoiatav märk – aga veel on võimalik õppida ja suunda muuta.
Tartu saab paremini.
Ja Tartu väärib paremat.

The post Tartu vajab vastutust appeared first on .

Vabariigi Valitsus usub jätkuvalt, et Eesti ja Rootsi vaheline vanglarendi leping on kasumlik ning riigile soodne. Plaani on aga mitmest küljest juba kriitiliselt vaadatud.

Tartule on see teema eriti oluline, sest just siia on kavas Rootsist pärit kinnipeetavad tuua. Küsimus pole ainult rahas, vaid ka turvalisuses, tööjõu leidmises ja linna igapäevases elukeskkonnas.

Riskid ei ole läbi analüüsitud

Olgu öeldud, et kriitika ei tulene soovist igasuguseid muutusi vältida. Riskide võtmine võib olla vajalik, kui need on põhjalikult läbi kaalutud ja analüüsitud. Paraku praeguse vanglarendi plaani puhul nii ei ole.

• Valitsus räägib suurest kasumist,
• kuid samal ajal tuleb värvata 250 uut, võõrkeeli valdavat vanglateenistujat,
• Tartusse tuuakse peamiselt rasked kurjategijad,
• ning lubatud “turvatunne” jääb lahtiseks: kelle jaoks ja kuidas see tagatakse?

Lisakoormus prokuratuurile

ERR vahendas 10. juunil 2024 riigiprokurör Astrid Asi tähelepanekut, et kinnipeetavad sooritavad vangistuse ajal sageli uusi kuritegusid. See toob kaasa:

• täiendavat koormust prokuratuurile,
• suuremat rahastamise vajadust.

Siiani ei ole aga vanglarendi aruteludes neid kulusid ega lisakoormust isegi puudutatud.

Vangide transport – kõige suurem risk

Eraldi probleem on vangide liikumine Rootsi ja Eesti vahel.

• Uuringud näitavad, et põgenemise risk on suurim just transportimisel.
• Vanglarendi lepe tähendab regulaarseid liikumisi kahe riigi vahel.

Kui transpordiks plaanitakse kasutada Tartu lennuvälja, võib see küll tuua tööd õhusadama töötajatele, kuid kindlasti ei suurenda see tartlaste turvatunnet.

250 uut vanglateenistujat – kust ja kuidas?

Justiitsminister Liisa Pakosta optimism 250 uue vanglateenistuja värbamisel jätab palju küsimusi õhku.

• Vanglateenistus pole kunagi olnud kõrgepalgaline töökoht.
• Ka seni on personali leidmisega olnud raskusi.
• Nüüd nõutakse lisaks inglise keele oskust ja võimet toime tulla Rootsi gängikultuuris karastunud kurjategijatega.

Kas sellist tööjõudu Eestis üldse leidub? Kuidas tagatakse nende väljaõpe ja turvalisus nii vanglas kui kogu Tartu linnas? Vastuseid paraku seni pole.

Kokkuvõte

Eesti ja Rootsi vanglarendi plaaniga kaasneb palju küsimusi, millele valitsus pole ausalt vastanud.

Tartule tähendab see:

• suurt julgeolekuriski,
• lisakoormust prokuratuurile ja kohtusüsteemile,
• kahtlusi, kas vajalik tööjõud üldse leitakse.

Enne kui Rootsi kinnipeetavad Tartusse tuuakse, peab avalikkus saama selge ja ausa vastuse, kuidas tagatakse nii turvalisus kui ka projekti tegelik tasuvus.

The post Eesti ja Rootsi vanglarendi plaan – riskid ja küsimused Tartu vaatenurgast appeared first on .

Sõpruse silla remont ei ole ainult insenertehniline väljakutse. Tegemist on ka usalduse küsimusega — kas linnavalitsus suudab olulise projekti läbiviimisel tagada läbipaistvuse ja vastutuse.

Hiljuti teatas abilinnapea Raimond Tamm (Reformierakond), et pärast silla ripptellingute paigaldamist ilmnes kahe kandetala tõsine kahjustus. Kavandatud tugevdamisest enam ei piisa, vaja on talade täielikku väljavahetust. See tähendab lisatöid, ajagraafiku nihkumist ja eelarve suurenemist.

Kuid Tamme selgitused tekitavad küsimusi, sest ametlik dokumentatsioon räägib juba varasemast teadmisest silla halbade kahjustuste kohta.

Rekonstrueerimine kahes etapis

• Remont on kavandatud kaheosalise tööna: esmalt kesklinna-poolne osa, seejärel Ihaste-poolne.
• Kogu ehitus kestab 28 kuud, lõpptähtaeg 2027. aasta kevad.
• Kesklinnapoolne osa lubati valmis saada 2025. aasta hilissügiseks.

Oluline on märkida, et hanke väljakuulutamise ajal (juunis 2024) lubati valmimist 2026. aasta sügisel ja eeldatav maksumus oli 10 miljonit eurot (+ km). Täna on nii ajakava kui ka hind oluliselt suurenenud.

Mis jäi riskianalüüsis märkamata?

Abilinnapea Tamm väidab, et avastatud kahjustusi polnud võimalik enne tööde algust tuvastada. Samas juba 2024. aasta märtsi seletuskiri kirjeldas üksikasjalikult:

• 2013. aastal tehtud vuugivahetused olid amortiseerunud,
• kõigil vuukidel esines ulatuslikke läbijookse,
• kahjustatud olid talade otsad ja riiglid,
• eriti halvas seisus olid äärmised talad.

Ka varasemad seisukorra hinnangud (2012, 2018, 2021) kinnitasid, et sademevesi on aastaid kahjustanud kandetalasi ja tugiosi.

Seega tekib küsimus: millest siis nüüd äkki “üllatus”? Kas abilinnapea ei tunne oma valdkonda? Või loodetakse, et volikogu liikmed ei süvene dokumentidesse?

Raha, millest tuleb ausalt rääkida

Hindade ja lubaduste taust:

• 2024. aasta septembris kajastas ERR, et soodsaima pakkumise tegi AS Tref summas 18,37 miljonit eurot.
• See oli juba ligi 6 miljonit enam kui esialgne linnapoolne eelarveplaan.
  8. novembril 2024 kinnitas linn, et töö teeb AS Tref summas 18 376 376 eurot.

Kui nüüd lisanduvad uued kulud kahe tala väljavahetuse tõttu, peab linnavalitsus esitama selge maksumuse vahemiku ja rahastamise allikad. Avalikkusele ei piisa lausest, et “2025. aasta eelarvesse lisaraha juurde vaja ei ole”.

See võib tähendada raha ümbertõstmist teistelt objektidelt, kohustuste edasilükkamist või eraldi reservi kasutamist. Selgus ja ausus on siin hädavajalikud.

Mida Tartu peab edasi tegema?

1. Avalikustada kõik uuringud ja kalkulatsioonid.
   Uuringuaruanded (sh radar- ja MFT-uuringud), inseneride järeldused ja maksumuse muudatused peavad olema kättesaadavad kõigile.
2. Kaasa sõltumatu ekspertiis.
   Tartu ülikoolid ja teadusasutused suudavad anda pädeva hinnangu töö kvaliteedi ja vajalike muudatuste kohta.
3. Lukustada ajakava ja eelarve.
   Volikogu peab otsustama kindla ajagraafiku, eelarveraami ja riskipuhvri. Iga nihkumise puhul peab linnavalitsus esitama kirjaliku ja nimelise selgituse.
4. Rakendada vastutust projekteerimis- või töövigade korral.
   Kui tuvastatakse vead, tuleb kasutada lepingutes ettenähtud sanktsioone, et vastutus ei jääks vaid maksumaksjale.

Kokkuvõte

Sõpruse sild peab valmima kindlalt, ohutult ja läbipaistvalt. Tartu ei vaja olukorda, kus enne valimisi kulutatakse miljoneid ilma selge aruandluseta. Linna üks olulisemaid ühendusteid peab valmima nii, et iga tartlane mõistaks, mille eest ja kui palju makstakse.

The post Kaks tala, palju küsimusi — segadus Sõpruse sillaga appeared first on .