Meie riik ei ole suutnud jätkusuutlikult toimida: madal sündimus, üha suuremad kulud, noorte lahkumine ning vananev ühiskond kujundavad olukorra, kus iga järgmine koormus süvendab probleeme.

Maksusüsteemi kitsaskohad

Eesti maksusüsteem loodi 1990ndatel lihtsana ja läbipaistvana, keskendudes erastamisele ja investeeringutele. Tänaseks on see muutunud kaootiliseks, kulud kasvavad, kuid tulud ei kata riigi vajadusi täielikult – ligi kolmandik tuleb Euroopa Liidu toetustest või laenurahast.

43500 Eesti leibkonda elab makseraskustes, sealhulgas 9,1% lastega peresid. Kui noored pered ei suuda majanduslikult toime tulla, väheneb tulevikus ka sündimus ning pensionide süsteem muutub jätkusuutmatus.

Valusad maksutõusud ja toetuste kärped

Valitsuse plaanitud maksutõusud ja toetuste kärped tabavad enim paljulapselisi peresid:

• Kolme lapsega pere kaotab toetuste ja tulumaksuvabastuste kärpimise tõttu 2 960 eurot aastas.
• Tulud, mis puudutavad abikaasat, ja automaks, registreerimistasud, tasuta maakondliku bussisõidu kaotamine, pensionäride tulumaksuvabastuse lõpp ning käibemaksu, aktsiisi ja kütuseaktsiisi tõus mõjutavad oluliselt leibkondi.

Need muudatused ei ole üksnes numbrid – need mõjutavad pereplaneerimist, laste arengu võimalusi ja noorte majanduslikku kindlustunnet.

Pangamaks ja rahva rahaline õiglus

Eestis teenisid 2023. aastal kolm suurimat välispanka kokku 940 miljonit eurot puhaskasumit. Leedus kehtestati samal ajal pankadele solidaarsusmaks, mis tõi eelarvesse kaks korda rohkem tulu kui Eestis. On aeg, et ka Eesti kasutaks panganduse kasumit rahva hüvanguks, näiteks perepoliitika ja laste toetamiseks.

Mida peab tegema?

• Viia lõpule omavalitsusreform, tagades võrdsed teenused kogu Eestis.
• Taasriigistada hoolekanne ning lõpetada kasumi teenimine eakate arvelt.
• Seista oma rahva ja kodanike eest immigratsioonipoliitikas, tagades iibe kaitse.
• Lõpetada tarbetud rohepöörde ja hiigelprojektid, mis ei vasta Eesti rahvastiku vajadustele.
• Kärpida valitsussektorit ja kehtestada pangamaks, mis toetab ühiskonna jätkusuutlikkust.

Kokkuvõte

Eesti rahva olukord on kriitiline. Planeeritud maksutõusud ja toetuste kärped süvendavad majanduslikke raskusi, eriti suurperedes. Vananev ühiskond ja madal sündimus nõuavad kiireid ja valusaid otsuseid, et tagada tulevikus jätkusuutlik pensioni- ja sotsiaalteenuste süsteem.

Rahva huvides peab maksupoliitika olema õiglane, läbimõeldud ja rahva hüvanguks. Nüüd on aeg nõuda valitsuselt vastutust ja tegutsemist.

The post Maksutõusud ja pangamaks – Eesti rahva kriiside kobar appeared first on .

Alates 1. jaanuarist 2024 on käibemaksu standardmäär Eestis 20% asemel 22%. Äsja kokku lepitud julgeolekumaksu raames tõuseb see varsti veel kahe protsendipunkti võrra.

1. Juulist 2024 tõusid mitmed keskkonnatasud, riigilõivud ning kalapüügiõigusetasu piirmäärad. Samuti hakkas maamaks tõusma kuni 10% aastas ning kodualuse maa maksuvabastus kaob.

Peamised maksumuudatused

• Eluasemelaenu intressid ei ole enam maksustatavast tulust mahaarvatavad.
• Keskmise pensioni tulumaksuvabastus kaotati.
• Hakkab kehtima ilma maksuvaba miinimumita 2% julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtjate kasumile.
• Automaks ja registreerimistasud: autode omanikud maksavad vähemalt 50 € aastas ja autoostutehingult vähemalt 150 €.
• Aktsiisid: elektri ja maagaasi aktsiisi tõus on juba tehtud, alkoholi ja tubakatoodete aktsiis tõuseb 5% aastas, sama bensiiniaktsiisiga.
• Paljulapseliste perede toetus langeb, maakonnaliinidel bussiga tasuta sõit kaob.

Võib-olla ei ole mõtet esile tõsta hasartmängude suuremat maksustamist või väärteo rahatrahvi kahekordistumist, kuid need on samuti osa maksurosoljest.

Olukorra taust ja majandusnäitajad

Maksude tõus ei juhtu tühjale kohale. 2024. aasta teises kvartalis oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasv Eurostati andmetel Euroopa Liidus nõrgim: −1,7%.
Ukrainaga piirnev Poola näitas samal ajal +4,0% kasvu. Positiivsed näitajad olid ka Slovakkial (+2,1%), Ungaril (+1,3%), Leedul (+1,4%) ja Rumeenial (+0,8%).

Konjunktuuriinstituudi hinnang:
Eesti kehv majandusolukord on tingitud ebapiisavast nõudlusest ja vähesest rahvusvahelisest konkurentsivõimest.

Varasemad näited halbadest majandusotsustest

• 2009. aastal ajutine käibemaksutõus 18% → 20% jäi paljudel märkamatuks.
• Danske Banki Eesti filiaali rahapesuskandaal: USA nõudis 1,4 miljardit dollarit, Taani 0,6 miljardit, Eesti piirdus 50 miljoniga.

Praegune majanduslik seis asetatakse suures osas rahva õlule, kuid tegelikult peituvad põhjused valitsuse otsustes ja halbades eelarvepoliitikates.

Alternatiivsed lahendused

• Maksustada välisosalusega kontsernide hiigelkasumid. Näide: Swedbanki ja SEB puhaskasum 2023. aastal kokku 616,7 miljonit eurot, viidi ilma maksuta riigist välja.
• Intressimäärade langetamine Euroopas ja USAs teeb laenukapitali odavamaks, kuid Eesti võlakoormus on endiselt väike.

Teiste võimaluste hulka kuulub laenamine investeeringute asemel eelarveaukude lappimiseks, mis võib koormata meie lapsi ja lapselapsi tulevikus.

Kuidas edasi?

• Tuleb hinnata erakondade senist tegevust ja saavutusi, mitte ainult kuulata lubadusi valimiste eel.
• Riiki juhtides tuleb teha tarku ja ettenägelikke majandusotsuseid, mis toetavad kestlikku arengut ja rahva heaolu.

The post Maksutõusud ja Eesti majanduse seis 2024 appeared first on .