Varakevadel alanud sõda Ukrainas on toonud kaasa suuri väljakutseid ka Eestis. Need ohvrid ei piirdu lahingutandril – nad mõjutavad ka haridust ja sotsiaalsüsteemi. Paljud senised strateegiad ja plaanid ei toimi enam.
Põgenike arv ja hariduskohustused
ÜRO Pagulasameti hinnangul on Euroopas 7,5 miljonit põgenikku, kellest vähemalt 105 000 on jõudnud Eestisse. Riigil puudub täpne ülevaade, kes täpselt siia jõudnud on, kus nad elavad ja millised on nende plaanid. Norstati uuring näitab, et vähemalt 58 000 põgenikest ei kavatse Eestist lahkuda. See seab haridussüsteemile uued nõudmised.
Septembri alguse seisuga oli Eesti koolides 5900 Ukraina last, hiljem 7571. Tartus oli vastavalt 695 ja 759. Suurem osa neist õpib põhihariduses (4922) ja alushariduses (1797). Tartus õppivatest ukrainlastest:
- 342 õppisid eesti keeles
- 351 keelekümblusklassides
- 57 vene keeles
- 9 inglise keeles
Kõige rohkem ukrainlasi on Tartu Aleksander Puškini koolis (174) ja Tartu Annelinna Gümnaasiumis (158). Alushariduses on enim lapsi lasteaias Annike (57) ja Mõmmik (53).
Registrite puudujääk ja planeerimise keerukus
Üle-eestiliselt on vähemalt pooled põgeniklapsed registreerimata haridussüsteemis. Riigil puudub strateegia, kuidas nendeni jõuda või millist haridust nad soovivad. Paljud pered eelistavad, et nende lapsed jätkaksid Ukraina õppekava järgi, kuid Eestis sunnitakse neid sageli õppima eesti keeles.
Erinev hariduslik ja keeleline taust
Laste keeleoskus ja haridustase varieeruvad suurel määral. Keelekümblus on täiesti umbkeelsele lapsele väga kurnav. Akadeemilise sõnavara omandamine võib võtta kuni 7 aastat.
Praktikas näeme olukordi, kus vene emakeelega õpilased tõlgivad ukrainlastele, sest õpetaja ei suuda kõiki toetada. Sellised olukorrad võivad tekitada pingeid ja takistada eesti keele omandamist.
Õpetajate koormus ja vajadused
HTM uuringud näitavad, et Eesti õpetajate motivatsioon on madal. Kasvanud töökoormus ei aita olukorda parandada. Iga saabuv laps vajab individuaalset tähelepanu, keele- ja aineõppe tugi ning pidevat tagasisidet. Spetsiifilise sõnavara õpetamine ja audiovisuaalse materjali kasutamine on hädavajalik.
Lahendusideed
Paljud õpetajad leiavad, et Ukraina sõjapõgenike lapsed peaksid õppima ukrainakeelses õpikeskkonnas ja Ukraina õppekava järgi. Sellisel juhul oleks võimalik:
- tagada sotsiaalne ja akadeemiline areng
- võimaldada hilisem naasmine Ukrainasse
- vähendada keelebarjääri ja stressi
Kokkuvõte: Ukraina lapsed on Ukraina riigi hariduse osa. Eestis peaksime keskenduma nende toetamisele viisil, mis ei kahjusta nende keelelist ega akadeemilist arengut ning säilitab võimaluse naasta oma kodumaale.
