Gümnaasiumikoht kui lotopilet
Kevadised pettumused Tartu peredele
Tänavu kevadel kogevad paljud Tartu pered, mida tähendab, kui haridusvõimalused on vaid näilised. Mitmed noored, kes soovivad jätkata õpinguid gümnaasiumis, jäävad ukse taha – mitte kehvade hinnete, vaid lihtsalt kohtade puudumise tõttu.
Probleem polnud ettenägematu
Eesti on viimased 15 aastat teadnud, et sajandi esimese veerandi lõpuks jõuavad põhikooli suured buumiaegsed aastakäigud. Samuti oli ette teada, et nende jaoks tuleb luua piisavalt gümnaasiumikohti.
Ometi pole midagi ette võetud. Selle asemel kuuleme loosungeid kutsehariduse väärtusest ja räägitakse “õpirändest” kui uuest normaalsusest. Tegelikkuses tähendab see aga, et lapse haridustee sõltub perede rahakotist ja elukohajärgsest sihtnumbrist.
Statistika räägib enda eest
Tartu Postimehe juhtkiri 23. maist kinnitas, et Tartusse luuakse tänavu rekordilised 1211 gümnaasiumikohta, osa neist erakoolides. See on kahtlemata samm õiges suunas.
Ent samal ajal lõpetab Tartus põhikooli 1445 noort ja aasta pärast juba 1476. Lisaks tuleb siia õppima ka mujalt. Vahe on ilmselge – ja iga noor, kes jääb ukse taha, kogeb haridussüsteemi ebaõiglust.
Kutsekool kui „alternatiiv”?
Võib ju soovitada neile, kes gümnaasiumisse ei pääse, minna kutsekooli. See pole iseenesest halb mõte – aga kui siirus selles soovituses puudub, muutub see pelgalt lohutuseks.
Fakt on see, et kutseharidus ei ole praegu võrdväärne alternatiiv gümnaasiumile. Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko tõi Vikerhommikus välja, et vaid 6% kutsekoolide lõpetajatest jõuab ülikooli.
Kui räägime võrdsest ligipääsust haridusele, siis ei saa ühe haridusliigi puudujääki põhjendada teise kiitmisega.
Tartu vastutus ja võimalused
Tartul on kõik eeldused oma haridusmaastikku ise kujundada:
- raha on,
- pädevust on,
- kohalik olukord on hästi teada.
Ometi on linnavalitsus jäänud passiivseks, lootes, et riik teeb kogu töö ära. Selline mõtteviis tähendab aga, et linn lükkab vastutuse teistele ja perede vajadused jäävad tagaplaanile.
Tartu peaks olema eestvedaja – planeerima gümnaasiumikohti, investeerima koolidesse ja seisma selle eest, et haridustee sõltuks lapse võimetest, mitte juhusest.
Loterii hariduses ei ole normaalne
Pressiteadetest ega kutsekoolide kiitmisest ei piisa. Vajalik on selge strateegia, reaalsed investeeringud ja poliitiline tahe. Seni, kuni neid pole, jäävad Tartu gümnaasiumikohad kui lotopilet – kellel veab, see pääseb, kellel mitte, see jääb kõrvale.
Selline olukord ei ole normaalne ega õiglane.
