Maksutõusud ja Eesti majanduse seis 2024
Alates 1. jaanuarist 2024 on käibemaksu standardmäär Eestis 20% asemel 22%. Äsja kokku lepitud julgeolekumaksu raames tõuseb see varsti veel kahe protsendipunkti võrra.
1. Juulist 2024 tõusid mitmed keskkonnatasud, riigilõivud ning kalapüügiõigusetasu piirmäärad. Samuti hakkas maamaks tõusma kuni 10% aastas ning kodualuse maa maksuvabastus kaob.
Peamised maksumuudatused
- Eluasemelaenu intressid ei ole enam maksustatavast tulust mahaarvatavad.
- Keskmise pensioni tulumaksuvabastus kaotati.
- Hakkab kehtima ilma maksuvaba miinimumita 2% julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtjate kasumile.
- Automaks ja registreerimistasud: autode omanikud maksavad vähemalt 50 € aastas ja autoostutehingult vähemalt 150 €.
- Aktsiisid: elektri ja maagaasi aktsiisi tõus on juba tehtud, alkoholi ja tubakatoodete aktsiis tõuseb 5% aastas, sama bensiiniaktsiisiga.
- Paljulapseliste perede toetus langeb, maakonnaliinidel bussiga tasuta sõit kaob.
Võib-olla ei ole mõtet esile tõsta hasartmängude suuremat maksustamist või väärteo rahatrahvi kahekordistumist, kuid need on samuti osa maksurosoljest.
Olukorra taust ja majandusnäitajad
Maksude tõus ei juhtu tühjale kohale. 2024. aasta teises kvartalis oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasv Eurostati andmetel Euroopa Liidus nõrgim: −1,7%.
Ukrainaga piirnev Poola näitas samal ajal +4,0% kasvu. Positiivsed näitajad olid ka Slovakkial (+2,1%), Ungaril (+1,3%), Leedul (+1,4%) ja Rumeenial (+0,8%).
Konjunktuuriinstituudi hinnang:
Eesti kehv majandusolukord on tingitud ebapiisavast nõudlusest ja vähesest rahvusvahelisest konkurentsivõimest.
Varasemad näited halbadest majandusotsustest
-
- aastal ajutine käibemaksutõus 18% → 20% jäi paljudel märkamatuks.
- Danske Banki Eesti filiaali rahapesuskandaal: USA nõudis 1,4 miljardit dollarit, Taani 0,6 miljardit, Eesti piirdus 50 miljoniga.
Praegune majanduslik seis asetatakse suures osas rahva õlule, kuid tegelikult peituvad põhjused valitsuse otsustes ja halbades eelarvepoliitikates.
Alternatiivsed lahendused
- Maksustada välisosalusega kontsernide hiigelkasumid. Näide: Swedbanki ja SEB puhaskasum 2023. aastal kokku 616,7 miljonit eurot, viidi ilma maksuta riigist välja.
- Intressimäärade langetamine Euroopas ja USAs teeb laenukapitali odavamaks, kuid Eesti võlakoormus on endiselt väike.
Teiste võimaluste hulka kuulub laenamine investeeringute asemel eelarveaukude lappimiseks, mis võib koormata meie lapsi ja lapselapsi tulevikus.
Kuidas edasi?
- Tuleb hinnata erakondade senist tegevust ja saavutusi, mitte ainult kuulata lubadusi valimiste eel.
- Riiki juhtides tuleb teha tarku ja ettenägelikke majandusotsuseid, mis toetavad kestlikku arengut ja rahva heaolu.
